Uudised

Raamatu „Jäähoki Eestis ja maailmas“ esitlus!

Teisipäeval, 7. veebruaril kell 13 Rahva Raamatu kaupluses Viru keskuse 4. korrusel
Tõnu Tuulase ja Tiit Lääne raamatu „Jäähoki Eestis ja maailmas“ esitlus!

 

Kohal on autorid, kes räägivad raamatu sünnniloost.

Kõik huvilised on oodatud!
 

01.02.2012. Kirjanduslik kolmapäev Kirjanike Maja musta laega saalis: romaani "Peotäis põrmu" esitlus – kohtumine autori Andrei Ivanovi ja tõlkija Ilona Martsoniga

Õhtu toimub eesti ja vene keeles Kirjanike Liidus Tallinnas, Harju tn 1.

Loe raamatust ja autorist lähemalt >
 

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatute edetabelit juhib Varraku poolt välja antud Aive Luigela "Tervise kokaraamat"!

34 kirjastust koondava Kirjastuste Liidu andmeil oli mullu populaarseim Aive Luigela «Tervise kokaraamat», seda Varraku kirjastuselt ilmunud raamatut osteti 13 183 eksemplari. Kõrgele kohale müügiedetabelis jõudsid ka Varraku poolt välja antud  Irina Tammise ja Pille Petersoo «Jõulud kodus» (7289 eksemplari), Andres Kasekampi «Balti riikide ajalugu» (6110 eksemplari) ning Marju Kõivupuu «101 Eesti pühapaika» (5754 eksemplari).

Loe lisa Postimehest >
 

Apollo raamatukaupluste kett selgitas koostöös oma lugejatega välja 2011. aasta parimad Eesti autorite raamatud.

Mulluseks parimaks eesti teatmeteoseks kuulutati Marju Kõivupuu „101 Eest pühapaika“  millele järgnesid Aavo Koka ja Andres Eilarti „Pintsliga tõmmatud Eesti“ ning Rein Veidemanni „101 Eesti ilukirjandusteost“.

Käsiraamatute kategoorias saavutas võidu Aive Luigela „Tervise kokaraamat“ .

Ilukirjandusteoste kategoorias läks võit Viivi Luige romaanile „Varjuteater“. Sama kategooria teise koha vääriliseks valiti Indrek Hargla menuk „Apteeker Melchior ja timuka tütar“.

Loe lisaks >
 

Leipzigi raamatuauhind Ian Kershaw’le ja Timothy Snyderile

Leipzigi kirjandusmessil välja antava "Euroopa vastastikuse mõistmise" auhinna (Leipziger Buchpreis zur Europäischen Verständigung) pälvisid sel aastal Briti ajaloolane Ian Kershaw ning Ameerika ajaloolane Timothy Snyder.

Mõlemad autorid peaksid ka eesti lugejatele tuttavad olema. Rahvusvaheliselt ühe tunnustatuma Natsi-Saksamaa ajaloo uurija Ian Kershaw’ kirjutatud kaheköiteline biograafia Hitlerist ilmus Varrakult 2007. ja 2008. aastal. 2011. aasta lõpus jõudis Varraku vahendusel meie lugejateni aga Kershaw „Saatuslikud valikud. Kümme otsust, mis muutsid maailma“.

Ian Kershaw pälvis Lepizigi kirjandusauhinna oma pikaajalise teadustöö, eelkõige aga 2011. aastal ilmunud raamatu "Das Ende" (orig. „The End“) eest. Kershaw on sündinud 1943. aastal Oldhamis. Ta on õpetanud ajalugu Manchesteris ja Nottinghamis ning on praegu uusaja õppetooli juhataja Sheffieldi ülikoolis Inglismaal.

      
 

Timothy Snyderit tunnustati auhinnaga samuti nii seni tehtud teadustöö eest kui ka 2011. aastal saksa keeles ilmunud raamatu „Bloodlands“ (orig. „Bloodlands: Europe Between Hitler and Stalin“) eest. „Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel“, mis ilmus kirjastuselt Varrak 2011. aasta detsembris, on kohustuslik teos igaühele, kes soovib mõista meie lähiajaloo suurimat tragöödiat. 2010. aastal valisid “Veremaad” üheks aasta parimaks raamatuks ka ajakirjad The Economist ja The New Republic ning ajaleht The Guardian. Teos on praeguseks tõlgitud paarikümnesse keelde.
      Timothy Snyder (snd 1969) on Yale’i ülikooli ajalooprofessor, kes tegeleb esmajoones rahvusluse, Kesk- ja Ida-Euroopa ning holokausti ajaloo uurimisega. Ta on avaldanud viis monograafiat ja toimetanud mitu koguteost.

Leipzigi "Euroopa vastastikuse mõistmise" raamatuauhinda on välja antud 1994. aastast alates ning sellega avaldatakse lugupidamist autoritele, kelle raamatud püüavad kinnistada leppimise ning mõistmise vaimu kogu Euroopas, eriti aga Kesk-ja Ida-Euroopas.

 

Bill Clinton kiidab Simon Sebag Montefiore „Jeruusalemma“!



Endine USA president Bill Clinton kiitis NBC hommikuses uudistesaates Today Simon Sebag Montefiore uut raamatut „Jeruusalemm. Biograafia“, mis ilmus vahetult enne jõule Aldo Randmaa tõlkes ka eesti keeles.
Vaata videot >

Stieg Larssoni raamatuid müüdud juba rohkem kui 60 miljonit eksemplari!

Stieg Larssoni raamatuid on kogu maailmas müüdud üle 60 miljoni eksemplari, sellest 56 miljonit on müüdud kümnel suuremal raamatuturul Rootsist USAni.

Rootsis tehtud samanimelised filmid kasvatasid raamatumüüki üsna jõudsalt, sestap on oodata, et ka käesoleva aasta lõpus maailma kinoekraanidele jõudev Hollywoodi versioon aitab raamatu edule hoogsalt kaasa. ”Lohetätoveeringuga tüdruk” esilinastub USA-s detsembris, filmi lavastajaks on David Fincher (”Sotsiaalvõrgustik”, ”Benjamin Buttoni uskumatu elu”, ”Kaklusklubi”) ning peaosi mängivad James Bondina tuntust kogunud Daniel Craig ja nooruke Rooney Mara Lisbeth Salanderi rollis.

Stieg Larssoni Millenniumi-sarja on praeguseks välja andnud juba 46 kirjastust üle kogu maailma ning sarja võidukäik jätkub: ”Tüdruk, kes mängis tulega” on New York Times’i bestsellerite nimekirjas püsinud juba terve aasta. Veel üks huvitav fakt USA-st: Millenniumi sari peegeldab hästi ka e-raamatu formaadi edusamme: nimelt moodustab USA-s müüdud Stieg Larssoni raamatute käibest koguni 20% e-raamatute müügikäive.
 

Kirjastuselt Varrak ilmus vene kirjaniku Vadim Makšejevi raamat „NARÕMI KROONIKA 1930–1945.  Küüditatute tragöödia. Dokumendid ja mälestused“.

„Narõmi kroonika“ ilmus esmatrükis 1997. aastal Aleksandr Solženitsõni toimetatud sarjas„Uurimusi uusimast Vene ajaloost“, autori varasemad katsed raamatut trükis avaldada luhtusid. Kogumik koondab unikaalseid dokumente Tomski arhiividest, mis kajastavad 1941. aastaküüditatute saatust Narõmimaal – piirkonnas, mis oli väljasaatmiskohaks ka tuhandetele eestlastele.
     Aigi Rahi-Tamme toimetatud eestikeelne väljaanne ilmub mõningate dokumendikärbete ja täiendavate lisandustega. 

Siberis elav vene ajakirjanik ja kirjanik Vadim Makšejev on sündinud 4. septembril 1925. aastal Leningradis. Tema lapsepõlv möödus Eestis. 1940. aasta juunipöörde järel tabasid nõukogude repressioonid paljusid vene valgekaartlikke perekondi. Vadim Makšejev jagas sama saatust nendega, kellest see raamat räägib. Tema perekond küüditati 1941. aasta juunis. 

Pärast vabanemist hakkas Makšejev kirjutama jutustusi, mis leidsid avaldamist ja tähelepanu. Kogu tema järgnev elu on seotud ajakirjaniku- ja kirjanikutööga. Ta on mitme raamatu autor, alates 1977. aastast vene NFSV Kirjanike Liidu liige.

2011. aastal tunnustas Eesti vabariigi president Makšejevit Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgiga panuse eest Eesti kodanike saatuse väljaselgitamisel ja nende mälestuse jäädvustamisel.

Stieg Larssoni põnev Millenniumi triloogia nüüd
saadaval ka e-raamatutena!

Edasimüüjad:

Rahva Raamat
Apollo
Krisostomus

2011. aasta veebruaris sai kirjastus Varrak 20-aastaseks!

Esimesel tegevusaastal ilmus kirjastuselt 4 brošüüri ja järgmisel aastal 12 pehmeköitelist väljaannet, järgnenud aastad on möödunud kasvamise tähe all ning praeguseks ilmub Varrakult juba üle 200 raamatu aastas.
Oleme tänulikud oma lugejatele ja loodame, et meie raamatud on suutnud teile rõõmu või teadmisi pakkuda ning et avastamis- ja äratundmisrõõmu jätkub veel kauaks!

Eelmise aasta ostetuim raamat oli Aive Luigela "Hoidised!

Postimees, 19.01.2011:

Eesti Kirjastuste Liidu andmetel oli mullu ostetuim raamat Aive Luigela «Hoidised», mida müüdi peaaegu 11 000 eksemplari. Teisele kohale tõusis Andrus Kivirähki lasteraamat «Kaka ja kevad» ja kolmandaks Kristina Šmigun-Vähi elust rääkiv «Kristina».

34 kirjastust koondava kirjastuste liidu tegevjuht Kaidi Urmet tunnistab, et seoses masu ja raamatumüügi vähenemisega oli liit sunnitud menuraamatu läbimüügipiiri langetama 2000-lt 1500-le.

Selle maagilise piiri ületas möödunud aastal 149 raamatut, neist 97 on eesti autorite kirjutatud-koostatud. Esikohale tõusis 10 939 eksemplariga Varraku kirjastatud Aive Luigela «Hoidised», teiseks jäi 9201 eksemplariga samuti Varraku kirjastuselt ilmunud Andrus Kivirähki lustakas lastekas «Kaka ja kevad» – viimane jõudis 7252 eksemplariga 9. kohale juba aasta varem, 2009. aastal.

Loe Postimehest >

Varraku raamatud võitsid Apollosid!

14. detsembril, oma 10. sünnipäeva peol kuulutas Apollo raamatupood juba viiendat korda välja Apollod - lugejate 2010. aasta lemmikraamatud. 4250 raamatusõpra täitis novembrikuu jooksul Apollo kodulehel või kauplustes küsitluslehe lemmikraamatute väljaselgitamiseks.
 
Tõlkekirjanduse kategoorias osutus lugejate lemmikuks Varraku poolt välja antud Mika Waltari „Sinuhe. Egiptlane“ Piret Saluri tõlkes.

Ajaloo- ja elulooraamatute kategoorias sai auhinna Mart Laari koostatud „101 Eesti ajaloo sündmust“.

Lasteraamatutest oli lugejate lemmikuks aga Andrus Kivirähki „Kaka ja kevad“.

Sofi Oksanen võitis Femina kirjanduspreemia!

Femina kirjanduspreemia, mis kuulub Prantsusmaa tähtsamate kirjandusauhindade hulka, asutati 1904. aastal vastukaaluks meeste valitsemisele auhinnajagamisel. Selle žüriisse kuulub 12 naist, kuid auhinna võitja ei pea tingimata olema naine. Tõlkeraamatute eest on Femina žürii tunnustanud nii Ian McEwanit, J. M. Coetzeed kui ka Joyce Carol Oatesi. Tänavune võitja on Sofi Oksanen romaaniga „Puhastus“.

Aive Luigela "Hoidised" pälvis "Aasta kokaraamatu" tiitli!

Tallinn FoodFest raames toimunud raamatukonkursil „Aasta kokaraamat 2010” võitis I koha Varraku poolt välja antud Aive Luigela raamat „Hoidised“!

Tiit Aleksejev pälvis Euroopa Liidu auhinna

Postimees, 7. oktoober:
Eile kuulutati Frankfurdi raamatumessil Euroopa Liidu kirjandusauhinna laureaadid, üheteistkümne väljavalitu seas oli ka eesti kirjanik Tiit Aleksejev.

Kaks aastat tagasi ilmunud romaani "Palveränd", mis tõi ajaloolasest kirjanikule Tiit Aleksejevile Euroopa Liidu kirjandusauhinna ja 5000 euro suuruse preemia, võib soovitada kõigile, kes on nautinud Dumas’ «Kolme musketäri» või mõnd muud hääd ajaloolist seiklusromaani. Sest Aleksejevi «Palveränd» on ajalooline, seikluslik ja hää. Peale selle pakub Aleksejev ilusat, kujunditerohket eesti keelt.
Loe lähemalt ajalehest Postimees >

Ene Mihkelson pärjati maineka kirjanduspreemiaga

Kirjanik Ene Mihkelsoni luulekogu “Torn” valiti tänavuseks parimaks kirjandusteoseks Balti riikides.
Kultuuripreemia andis välja Balti Assamblee ning žüriisse kuulus esindajaid nii Eestist, Lätist kui ka Leedust. 1994. aastal asutatud Balti Assamblee kirjanduspreemia on Eesti kirjanduse jaoks üks olulisemaid. Vastavalt statuudile peaksid auhinnatud kirjandusteosed kahe aasta jooksul ilmuma ka teistes Balti riikides.

(Postimees, 27.09.2010)

Sofi Oksanen jahib mainekaid Prantsuse kirjandusauhindu

Sofi Oksaneni romaan „Puhastus” kandideerib tänavu kahele kõrgele Prantsuse kirjanduspreemiale, Feminale ja Médicis’le, kirjutas Helsingin Sanomat.

Nii Femina kui ka Médicis valivad aasta parima Prantsusmaal avaldatud romaani ja tõlketeose. Mõlemad auhinnad kuuluvad Goncourti, Renaudot’, Interralliéni ja Prantsuse akadeemia preemia kõrval riigi tähtsamate kirjandusauhindade hulka.
Femina auhind asutati 1904. aastal vastukaaluks meeste valitsemisele auhinnajagamisel. Selle žüriisse kuulub 12 naist, kuid auhinna võitja ei pea tingimata olema naine. Tõlkeraamatute eest on Femina žürii tunnustanud nii Ian McEwanit, J. M. Coetzeed kui ka Joyce Carol Oatesi. Tänavune võitja selgub 2. novembril.
1958. aastast jagatud Médicis antakse nii parima prantsuskeelse kui ka tõlkeromaani eest. Tõlke eest on premeeritud näiteks Umberto Ecot, Paul Austerit ja Doris Lessingut.
Prix Médicis’ laureaat kuulutatakse välja 3. novembril.
Nominendiks valimine on märk Oksaneni edukusest Prantsusmaal, mõne aja eest omistati talle raamatupoodide keti FNAC preemia ja prantsuse-saksa telekanal Arte tegi temast portreefilmi. Oksaneni „Puhastus” on ilmunud 14 riigis, Prantsusmaal esindab teda kirjastus Stock

(Eesti Päevaleht, 24.09.2010)

Aime Hansen sai reisikirjanduse aastapreemia!

Reisibüroo Go Travel koos partneritega annab välja Eesti reisikirjanduse aastapreemiat. 2009. aastal ilmunud eestikeelsete uudisteoste eest määras zhürii (ajakirja „Akadeemia“ peatoimetaja Toomas Kiho, ajalehe „Sirp“ peatoimetaja Kaarel Tarand, „Go Reisiajakiri“ toimetaja Tiit Pruuli) preemia Aime Hanseni raamatule „Jaipur-Delhi-Himaalaja: reisikohvrist leitud lood.“ Preemia kuulutati välja 2010 a. kevadel.